Pühajärve

Otepää

Trotsides tuulist ilma sai tehtud järjekordne ring ümber Pühajärve.

12 kilomeetri läbimiseks kulub minusuguse amatööri puhul väheke alla kahe tunni. Sõltub muidugi tarbitud vedeliku kogusest ning “metsapeatustest”. Seni olen ikka suuremat tähelepanu pööramata möödunud ühest vanast majakesest tammede all suht kiiresti, nüüd aga astusin sammukese lähemale. Siis nägin. Katuseaknad on alati inimestele meeldinud, neid täiustatakse aina ning eks ole ju igati tore enne magamaminekut õhtuti voodis tähti vaadata. Siin aga looduslikemast looduslikem (loodan, et Velux ei pahanda) aknaava keset sammaldunud katust. Vaevalt, et keegi oli seda küll niiviisi planeerinud. Aeg ja aastad olid ise nõuks võtnud selle sinna seada.
Igati läbimõeldult ilmselt.
Kunagi 90ndatel sai tehtud ühele soomlaste filmile dekoratsioone Lohusalu neeme tipus. Film rääkis pidalitõbiste saarest nii 400 aastat tagasi kuhu armunud poiss ja tüdruk põgenesid kurja äiapapa eest. Sai siis ehitatud sinna lausa väike külake kirikuga ning minu ülesanne oli värskelt ehitatud hoonete välimus muuta vanaks. Kuna tegemist oli must-valge filmiga, siis nn filmipettuseks sai kasutatud enamasti vana läbilastud õli ja lignot ja veel eri asju katsetatud. Mäletan aga, et saun sai kokku pandud vanadest sammaldunud palkidest mis leidsime Padise külje alt. Oleksin tookord andnud palju sellise sammaldunud katuse eest mille avastasin nüüd Pühajärve äärest. Pea kolmkümmend aastat hiljem. Kui aga õhtul peale sauna kamina ääres mõtlema hakkasin, siis tegelikult ehk nii pidigi minema järelikult.

Sest kokkuvõttes sain siiski oma tööga hakkama tookord ning nüüd juba oleks ju üliäge kui ka see sammaldunud katus tõmbaks minusuguste tähelepanu ka kolmkümmend aastat hiljem, kas pole?

Lisa kommentaar