Palmipuud

Enne keskpäeva otsustasin teha väikese jalutuskäigu kaugel eemal paistva palmisalu poole.
Päike kõrvetas ning tõenäoliselt juba alateadlikult otsisin jahedamat õhku. Lähemale jõudes tuli puude vahel nähtavale üks poollagunenud maja.
Tahtsin just sellele ringi peale teha, kui minu juurde tulid kaks vanemat meest pikkades ürpides.
Saades teada, et tegemist on lihtsalt ühe uudishimuliku rännumehega kaugelt maalt jäime juttu puhuma.
Vanamehel (kurat, tegelikult ju minust loetud aastad vanem ainult!) oli kaalumisel mõte kas renoveerida või müüa.
Rääkisin siis paari sõnaga oma tegemistest samuti ning andsin teada, et selliste teemadega tegelen ka ise.
Siis tahtsin lähemalt teada maja kordategemise tööpoolest ning hindadest/maksumusest siinkandis ja jõudiski jutt temapoolse ettevaatliku ettepanekuni, et teeksin omapoolse pakkumise.
Lubasin mõelda. Seal palmipuude all ning meretuule käes oleksin olnud peaaegu tegelikult koheselt nõus vist ka tasuta seda tegema. Oleks olnud ju üsna ahvatlev sobitada kokku üks kena töö ja pikem puhkus.
Aga hetkel Otepääl kamina ees istudes olen siiski rahul, et sai viisakalt keeldutud. Põhjuseid tegelikult palju.
Ja mõjuvaid. Kuid see on hoopis teine lugu.


Aga õhtuti magama minnes endiselt seisan tihti seal poollagunenud basseini ääres palmipuude all ja vaatan sinava silmapiiri taha…

Lisa kommentaar